Skip to main content

Copyleft

 Mis on Copyleft?

Igal inimesel on õigus kinnitada oma autoriõigus enda tehtud töö peale. Selleks on üldiselt kaks valikut sõltuvalt autori plaanidest: Copyright või Copyleft. Nende erinevus seisneb selles, et Copyright on rohkem mõeldud selleks, kui autor proovib kasumit teenida teose pealt, aga Copyleft annab võimaluse teistel teost  teatud tingimustel kasutada tasuta. (Copyleft)


Copylefti variatsioonid ning milliseid reegleid need rakendavad

GNU General Public License - GPL annab kasutajale õiguse tarkvara tasuta alla tõmmata, kasutada, muuta seda ning edasi jaga muudetud versiooni koopiaid. Ainuke tingimus on see, et kõik edasi kanduv peab ka kasutama GPL litentsi. (GPL) GPL'i kasutavad näiteks Adblock Plus, Notepad++, Audacity ning isegi mängud nagu Amnesia: The Dark Descent. (GPL software). Sellepärast ma arvan, et GPL'i oleks hea kasutada siis, kui on soov, et sa tahad, et sinu teos jääks ka tulevikus tasuta vabaks kasutuseks.

MIT License - Võib tasuta kasutada, kopeerida, muuta, levitada ja isegi müüa koopiaid, aga ainuke tingimus on, et tuleb kasutada samat autoriõiguse teadet kõikides koopiates. Viimane osa litsentsist tühistab ka igasuguse garantii, kui koodi jagatakse. (MIT) MIT litentsi kasutavad näiteks GitLab, MS-DOS, Adobe Source Libraries ja paljud muud. (MIT software). MIT on minu silmis rohkem selleks, et aidata või inspireerida kedagi, et nad teeksid midagi uut. Aga erinevalt GPL'ist on võimalik selle teosega raha teenida.


Kasutatud allikad:

GPL ; Daniel Berman ; 2020 ; "GNU General Public License: GPLv3 explained" ; saadaval: https://snyk.io/learn/what-is-gpl-license-gplv3-explained/
MIT ; Daniel Berman ; 2020 ; "What is the MIT License? Top 10 questions answered" ; saadaval: https://snyk.io/learn/what-is-mit-license/


Comments

Popular posts from this blog

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv...

Identiteedivargus

Mis on identiteedivargus? Identiteedivargus on teise inimese nime ja info kasutamine pahatahtlikel eesmärkidel. Heaks näiteks on telefonikõned, üldiselt indiast, kus inimene teiselpool telefoni proovib väita, et ta on Microsoftist või McAfee'st ja aitab teid viirusega. Selliste identiteedivarguste eesmärk on üldjuhul raha välja petta läbi ähvarduste või mingi auhinna kätte saamiseks "ettemaksuna". Mida saaks teha identiteedivarguse kohta? Kui lahenduseks lähtuda Mitnicki valemile, siis mina leian, et kõige rohkem saab teha läbi koolituse. Tehnoloogia aitab inimesi, aga kui inimesed ei oska seda abi vastu võtta, siis on igasugustest tulemüüridest ja antiviirustest vähe kasu. Kõige haavatavam grupp on vanurid, kes on liiga usaldavad ning murduvad kergesti surve all. Probleemi saaks natukenegi leevendada n.ö "koolitamisega". Õpetada, mida teha, kui helistab või kirjutab võõras ja kuidas antud olukorras käituda. Sama peaks ette võtma ka lastega. See, mis tundub täis...

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...