Skip to main content

Copyleft

 Mis on Copyleft?

Igal inimesel on õigus kinnitada oma autoriõigus enda tehtud töö peale. Selleks on üldiselt kaks valikut sõltuvalt autori plaanidest: Copyright või Copyleft. Nende erinevus seisneb selles, et Copyright on rohkem mõeldud selleks, kui autor proovib kasumit teenida teose pealt, aga Copyleft annab võimaluse teistel teost  teatud tingimustel kasutada tasuta. (Copyleft)


Copylefti variatsioonid ning milliseid reegleid need rakendavad

GNU General Public License - GPL annab kasutajale õiguse tarkvara tasuta alla tõmmata, kasutada, muuta seda ning edasi jaga muudetud versiooni koopiaid. Ainuke tingimus on see, et kõik edasi kanduv peab ka kasutama GPL litentsi. (GPL) GPL'i kasutavad näiteks Adblock Plus, Notepad++, Audacity ning isegi mängud nagu Amnesia: The Dark Descent. (GPL software). Sellepärast ma arvan, et GPL'i oleks hea kasutada siis, kui on soov, et sa tahad, et sinu teos jääks ka tulevikus tasuta vabaks kasutuseks.

MIT License - Võib tasuta kasutada, kopeerida, muuta, levitada ja isegi müüa koopiaid, aga ainuke tingimus on, et tuleb kasutada samat autoriõiguse teadet kõikides koopiates. Viimane osa litsentsist tühistab ka igasuguse garantii, kui koodi jagatakse. (MIT) MIT litentsi kasutavad näiteks GitLab, MS-DOS, Adobe Source Libraries ja paljud muud. (MIT software). MIT on minu silmis rohkem selleks, et aidata või inspireerida kedagi, et nad teeksid midagi uut. Aga erinevalt GPL'ist on võimalik selle teosega raha teenida.


Kasutatud allikad:

GPL ; Daniel Berman ; 2020 ; "GNU General Public License: GPLv3 explained" ; saadaval: https://snyk.io/learn/what-is-gpl-license-gplv3-explained/
MIT ; Daniel Berman ; 2020 ; "What is the MIT License? Top 10 questions answered" ; saadaval: https://snyk.io/learn/what-is-mit-license/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more

Kolm põnevat IT-lahendust

Antikythera mehhanism Antikythera mehhanismi võib pidada maailma esimeseks analoogarvutiks. Ehitatud tundmatu kreeka teadlase poolt aastal 150 - 100 eKr tekitab selle käsitsi töötava mehhanismi olemasolu väga palju küsimusi. Keerukas kellalaadne seade koosnes paljudest täpselt valmistatud hammasratastest, mis kõik varieerusid suuruselt ja hammaste arvult. Seade oli mõeldud astronoomiliste kehade jälgimiseks ja kuuvarjutuste ennetamiseks. Sellist tehnoloogiat, mida Antikythera mehhanism sisaldab, ei oleks tohtinud eksisteerida üle 2000 aasta tagasi. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Antikythera_mechanism , https://www.nature.com/articles/s41598-021-84310-w Enigma Enigma on elektro-magneetiline rootoritega krüpteerimise jaoks mõeldud masin. Algselt suunatud kaubanduslikule turule oli enigmal mitu erinevat versiooni, kuid Saksamaa sõjaväe mudelid pistikpesadega olid kõige keerulisemad. Enigma oli natsidele väga oluline, sest nende sõjaväeliste rünnakute planeerimin...
Post a Comment
Read more