Skip to main content

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust

Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma.


1. Registreerimine pärast 5 aastat.

See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud.

2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine.

Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi autoriõigused ei mõjutanud tavainimeste elusid, kes tahtsid kopeerida ning saata sõbrale luuletust või kassetti. Nüüd aga ohustab tsiviilelanike igapäeva elu, sest autoriõiguste kaitsmiseks võivad firmad hakata läbi uurima kõike infot, mida inimesed enda vahel jagavad, kaasaarvatud isiklik info. Tänapäeval esindab seda punkti kõige paremini CC litsents (Commons), mis pakub mittekaubanduslikku kasutust teatud piirangutega sõltuvalt spetsiifilisest litsentsist.


kasutatud kirjandus:

Engström, Falkvinge; 2012; "The Case for Copyright Reform" ; Saadaval: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Commons; Creative Commons; 2017 ; Saadaval: https://creativecommons.org/licenses/


Comments

Popular posts from this blog

Copyleft

 Mis on Copyleft? Igal inimesel on õigus kinnitada oma autoriõigus enda tehtud töö peale. Selleks on üldiselt kaks valikut sõltuvalt autori plaanidest: Copyright või Copyleft. Nende erinevus seisneb selles, et Copyright on rohkem mõeldud selleks, kui autor proovib kasumit teenida teose pealt, aga Copyleft annab võimaluse teistel teost  teatud tingimustel kasutada tasuta. (Copyleft) Copylefti variatsioonid ning milliseid reegleid need rakendavad GNU General Public License - GPL annab kasutajale õiguse tarkvara tasuta alla tõmmata, kasutada, muuta seda ning edasi jaga muudetud versiooni koopiaid. Ainuke tingimus on see, et kõik edasi kanduv peab ka kasutama GPL litentsi. (GPL) GPL'i kasutavad näiteks Adblock Plus, Notepad++, Audacity ning isegi mängud nagu Amnesia: The Dark Descent. (GPL software). Sellepärast ma arvan, et GPL'i oleks hea kasutada siis, kui on soov, et sa tahad, et sinu teos jääks ka tulevikus tasuta vabaks kasutuseks. MIT License - Võib tasuta kasutada, kopeerid

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network Emotikon Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv