Skip to main content

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust

Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma.


1. Registreerimine pärast 5 aastat.

See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud.

2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine.

Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi autoriõigused ei mõjutanud tavainimeste elusid, kes tahtsid kopeerida ning saata sõbrale luuletust või kassetti. Nüüd aga ohustab tsiviilelanike igapäeva elu, sest autoriõiguste kaitsmiseks võivad firmad hakata läbi uurima kõike infot, mida inimesed enda vahel jagavad, kaasaarvatud isiklik info. Tänapäeval esindab seda punkti kõige paremini CC litsents (Commons), mis pakub mittekaubanduslikku kasutust teatud piirangutega sõltuvalt spetsiifilisest litsentsist.


kasutatud kirjandus:

Engström, Falkvinge; 2012; "The Case for Copyright Reform" ; Saadaval: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Commons; Creative Commons; 2017 ; Saadaval: https://creativecommons.org/licenses/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network Emotikon Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu...
Post a Comment
Read more

Näide äri- ja arendusmudelist

 Cisco - agiilne arendusmudel Cisco asutati 1984. aastal Leonard Bosacki poolt ning on tänapäeval maailmas juhtiv võrguseadmete tootja. (PCMag) Kunagi kasutas Cisco SBP, ehk Cisco tellimise arveldusplatvorm, kosemudelit, aga see tõi kaasa endaga aeglase arendusprotsessi. Ei jõutud tähtaegadeks asju valmis ning sellepärast pikendati väljastamise kuupäevi ja töötati palju ületunde. See muutus suurenisti, kui Cisco võttis vastu SAFe, mis oli uus agiilne mudel. Idee nägi ette, et meeskonnad teevad koostööd ehitades ja testides ühte SaaS komponenti. Pärast seda lasi Cisco SBP , tänu arendatud tiimitööle, uuendused õigeaegselt välja ning uuendustes oli ka vähem probleeme, kui varasemalt. Steam - traditsiooniline omandvara, aga samas ka freemium? Steam on platvorm, kus arendajad saavad üles panna oma mänge, tasuta või raha eest. Esialge väljalase oli aastal 2003 ning tänapäeval on see maailma populaarseim arvutimängude platvorm. (Prescott 2019) Steam pakub kasutajale laialt kasutuses olev...
Post a Comment
Read more

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud. Häkkerite suhtumine Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega. Häkkerite oskused Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis...
Post a Comment
Read more