Skip to main content

Positiivne ja negatiivne näide veebikasutatavusest

 Väike sissejuhatus

Tänapäeval, eriti just nüüd koroona ajal, on igal firmal tähtis osa veebileht. Poodides käimisel on piirangud ning selleks leitatakse igasuguseid mugavusteenuseid ja võimalusi, et inimene saaks kodust lahkumata kõiksugu soovitud kaupa tellida. Firma, kellel ei ole veebiteenust lihtsalt jäetakse kõrvale, kui just muidugi pole nimetatud firmal asendamatu kaup. 


Halb näide - Square Enix

Square Enix on arvutimängu Final Fantasy XIV Online arendajad. Varasemalt sel aastal kogus mäng järsku massivselt populaarsust, kui paljud sisuloojad läksid World of Warcrafti mängimise pealt üle Final Fantasy XIV mängima ning võtsid kaasa sellega suure hulga oma vaatajaskonnast. Kõige suuremaks takistuseks mängu saamisel juhtus olema selle ostmine. Väga lihtne oli leida veebipoe esilehel erinevaid lisasid, mida saab osta olemasolevale tegelasele, aga koht, kus saaks aktiveerida konto oli peidetud igasuguste nurkade ja tupikute taha. Sellepärast kukub lehekülg läbi juba kolmes Jakob Nielseni kasutuskomponendis. Õpitavus on halb, sest isiklikult veetsin kaks tundi selleks, et leida, kuidas mängu eest maksta ning tean teisi, kes veetsid veel kauem. Meeldejäävus on ka halb, sest pärast mõnda kuud oli vaja mäng uuesti osta ning taaskord oli raske vastavat kohta üles leida, isegi pärast seda, kui olin varasemalt seda juba teinud. Eelneva kahe pärast kukub paratamatult läbi ka rahulolu, sest tõesti pole meeldiv käia tundide viisi ringiratast lihtsalt selleks, et oleks võimalik mängida veebis ostetavat mängu.


Hea näide - Steam

Steam on arvutimängude platvorm, kus kohast on võimalik osta laialdasel valikul erinevaid arvutimänge ning neid läbi Steami ka mängida. Avades esilehe on olemas viited igale vajalikule asjale. Ühe ainsa vajutuse kaugusel on pood, foorum või tugi. Kasutaja loomine on otsekohene ning iga asja leidmiseks leiduvad asjakohased viited. Ainukene viga, mida oskan välja tuua on see, et suuremate allahindluste korral on Steami pood ülekoormatud, mis tihtipeale tähendab, et seda lihtsalt ei ole mõned tunnid võimalik kasutada. Kui see viga välja arvata, siis on Steam väga kasutajasõbralik, otsekohene ning pole minu kümne kasutusaasta jooksul peletavaid probleeme tekitanud.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja? Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt. Kasutatud allikad: C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html Saemans ; Seamans, Robe...
Post a Comment
Read more

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud. Häkkerite suhtumine Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega. Häkkerite oskused Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more