Skip to main content

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja?


Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt.


Kasutatud allikad:

C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html

Saemans ; Seamans, Robert, Zhu, Feng ; 2014 ; "Responses to Entry in Multi-Sided Markets: The Impact of Craigslist on Local Newspapers" ; Saadaval : https://www.gc.cuny.edu/CUNY_GC/media/CUNY-Graduate-Center/PDF/Programs/Economics/Course%20Schedules/Seminar%20Sp.2013/seamans_zhu_craigslist(1).pdf


Uus meedia interaktiivse toena


Uus meedia on väga kättesaadav ja käepärane uuemale generatsioonile, kes enam ei loe lehte või vaata õhtul telekast uudiseid. Sellepärast saavad traditsioonilised meediakanalid kasutada seda ära, et aktiivselt kaasata endasse uut generatsiooni. Reklaamides ennast läbi mängude või looside sotsiaalmeedias. Raadiosaated kasutavad ka sotsiaalmeediat selleks, et aktiivselt saate jooksul kuulajate arvamusi lugeda ning nendega suhelda, mis kaasab kuulajaskonda aktiivselt veelgi rohkem osa võtma. Tänu sellistele asjadele värskendub meedia kuulajaskond nii, et raske on asjal välja surra.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more

Positiivne ja negatiivne näide veebikasutatavusest

 Väike sissejuhatus Tänapäeval, eriti just nüüd koroona ajal, on igal firmal tähtis osa veebileht. Poodides käimisel on piirangud ning selleks leitatakse igasuguseid mugavusteenuseid ja võimalusi, et inimene saaks kodust lahkumata kõiksugu soovitud kaupa tellida. Firma, kellel ei ole veebiteenust lihtsalt jäetakse kõrvale, kui just muidugi pole nimetatud firmal asendamatu kaup.  Halb näide - Square Enix Square Enix on arvutimängu Final Fantasy XIV Online arendajad. Varasemalt sel aastal kogus mäng järsku massivselt populaarsust, kui paljud sisuloojad läksid World of Warcrafti mängimise pealt üle Final Fantasy XIV mängima ning võtsid kaasa sellega suure hulga oma vaatajaskonnast. Kõige suuremaks takistuseks mängu saamisel juhtus olema selle ostmine. Väga lihtne oli leida veebipoe esilehel erinevaid lisasid, mida saab osta olemasolevale tegelasele, aga koht, kus saaks aktiveerida konto oli peidetud igasuguste nurkade ja tupikute taha. Sellepärast kukub lehekülg läbi juba kolmes ...
Post a Comment
Read more