Skip to main content

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja?


Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt.


Kasutatud allikad:

C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html

Saemans ; Seamans, Robert, Zhu, Feng ; 2014 ; "Responses to Entry in Multi-Sided Markets: The Impact of Craigslist on Local Newspapers" ; Saadaval : https://www.gc.cuny.edu/CUNY_GC/media/CUNY-Graduate-Center/PDF/Programs/Economics/Course%20Schedules/Seminar%20Sp.2013/seamans_zhu_craigslist(1).pdf


Uus meedia interaktiivse toena


Uus meedia on väga kättesaadav ja käepärane uuemale generatsioonile, kes enam ei loe lehte või vaata õhtul telekast uudiseid. Sellepärast saavad traditsioonilised meediakanalid kasutada seda ära, et aktiivselt kaasata endasse uut generatsiooni. Reklaamides ennast läbi mängude või looside sotsiaalmeedias. Raadiosaated kasutavad ka sotsiaalmeediat selleks, et aktiivselt saate jooksul kuulajate arvamusi lugeda ning nendega suhelda, mis kaasab kuulajaskonda aktiivselt veelgi rohkem osa võtma. Tänu sellistele asjadele värskendub meedia kuulajaskond nii, et raske on asjal välja surra.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv...
Post a Comment
Read more

Identiteedivargus

Mis on identiteedivargus? Identiteedivargus on teise inimese nime ja info kasutamine pahatahtlikel eesmärkidel. Heaks näiteks on telefonikõned, üldiselt indiast, kus inimene teiselpool telefoni proovib väita, et ta on Microsoftist või McAfee'st ja aitab teid viirusega. Selliste identiteedivarguste eesmärk on üldjuhul raha välja petta läbi ähvarduste või mingi auhinna kätte saamiseks "ettemaksuna". Mida saaks teha identiteedivarguse kohta? Kui lahenduseks lähtuda Mitnicki valemile, siis mina leian, et kõige rohkem saab teha läbi koolituse. Tehnoloogia aitab inimesi, aga kui inimesed ei oska seda abi vastu võtta, siis on igasugustest tulemüüridest ja antiviirustest vähe kasu. Kõige haavatavam grupp on vanurid, kes on liiga usaldavad ning murduvad kergesti surve all. Probleemi saaks natukenegi leevendada n.ö "koolitamisega". Õpetada, mida teha, kui helistab või kirjutab võõras ja kuidas antud olukorras käituda. Sama peaks ette võtma ka lastega. See, mis tundub täis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more