Skip to main content

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET

Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile.

Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network

Emotikon

Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu ( :-) , :-D ). Jaapanlased populariseerisid erineva stiili, mida nimetatakse kamojiks. Nendest on võimalik aru saada ilma pead vasakule pööramata ( >.< , o_O , ^^ ). Emotikonid arenesid omakorda emojideks, mis on tänapäeval väga laialt kasutuses. Fun fact: õnnepisaratega näo emoji oli lausa 2015. aastal Oxfordi aasta sõna.


Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Emoticon, https://en.wikipedia.org/wiki/Emoji, https://languages.oup.com/word-of-the-year/2015/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv...
Post a Comment
Read more

Identiteedivargus

Mis on identiteedivargus? Identiteedivargus on teise inimese nime ja info kasutamine pahatahtlikel eesmärkidel. Heaks näiteks on telefonikõned, üldiselt indiast, kus inimene teiselpool telefoni proovib väita, et ta on Microsoftist või McAfee'st ja aitab teid viirusega. Selliste identiteedivarguste eesmärk on üldjuhul raha välja petta läbi ähvarduste või mingi auhinna kätte saamiseks "ettemaksuna". Mida saaks teha identiteedivarguse kohta? Kui lahenduseks lähtuda Mitnicki valemile, siis mina leian, et kõige rohkem saab teha läbi koolituse. Tehnoloogia aitab inimesi, aga kui inimesed ei oska seda abi vastu võtta, siis on igasugustest tulemüüridest ja antiviirustest vähe kasu. Kõige haavatavam grupp on vanurid, kes on liiga usaldavad ning murduvad kergesti surve all. Probleemi saaks natukenegi leevendada n.ö "koolitamisega". Õpetada, mida teha, kui helistab või kirjutab võõras ja kuidas antud olukorras käituda. Sama peaks ette võtma ka lastega. See, mis tundub täis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more