Skip to main content

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET

Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile.

Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network

Emotikon

Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu ( :-) , :-D ). Jaapanlased populariseerisid erineva stiili, mida nimetatakse kamojiks. Nendest on võimalik aru saada ilma pead vasakule pööramata ( >.< , o_O , ^^ ). Emotikonid arenesid omakorda emojideks, mis on tänapäeval väga laialt kasutuses. Fun fact: õnnepisaratega näo emoji oli lausa 2015. aastal Oxfordi aasta sõna.


Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Emoticon, https://en.wikipedia.org/wiki/Emoji, https://languages.oup.com/word-of-the-year/2015/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja? Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt. Kasutatud allikad: C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html Saemans ; Seamans, Robe...
Post a Comment
Read more

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud. Häkkerite suhtumine Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega. Häkkerite oskused Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more