Skip to main content

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib

How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud.

Häkkerite suhtumine

Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega.

Häkkerite oskused

Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis esialgselt tuleks osata programmeerida. Välja oli toodud viis keelt, mida oleks kõige mõtekam algselt selgeks saada. Need olid Python, C, C++, Perl ja Lisp, alustades Pythonist. Olles programmeerimises ise algaja, tunnistan, et Python on tõesti algajasõbralik keel, mida on kerge õppida. Järgmisena soovitas ta nokitseda ja õppida avatud lähtekoodiga Unixit ning minule üllatuseks ka selgeks saada emakeeles kirjutamine. Algselt tundus see natukene veider, aga pärast mõnda minutit mõtisklemist taipasin, et kirjaoskus on internetis see, mis jätab sinust teistele esmamulje. Pärast selle taipamist loksusid kõik jupid paika.

Häkkeri staatus

Häkkeriks saada ei ole lihtne, see tuleb välja teenida. Esiteks tuleb omastada tasemel oskused ning seejärel kasuta neid, et anda oma panus häkkerite ühiskonnale läbi vabavara kirjutamise, teiste avatud koodi testimise või aidates kaasa infrastruktuuri töötamisele. Isegi, kui inimene arvab, et ta on enda arust vinge häkker, siis tegelikult saab ta häkkeriks alles pärast enda maine tõstmist. Sa ei ole häkker enne, kui teine häkker sind üheks ei tunnusta.

Minu arvamus dokumendist kui tervikust

Hacker-HOWTO on tõesti silmaringi laiendav lugemine ning soovitan seda teistelegi IT huvilistele, kes pole jõudnud seda juba lugeda. Annab hea ülevaate häkkerite kultuurist ning kuidas sinna ühineda. 

Kirjandus:

Eric Steven Raymond ; "How To Become A Hacker" ; Saadaval: http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja? Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt. Kasutatud allikad: C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html Saemans ; Seamans, Robe...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more