Skip to main content

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib

How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud.

Häkkerite suhtumine

Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega.

Häkkerite oskused

Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis esialgselt tuleks osata programmeerida. Välja oli toodud viis keelt, mida oleks kõige mõtekam algselt selgeks saada. Need olid Python, C, C++, Perl ja Lisp, alustades Pythonist. Olles programmeerimises ise algaja, tunnistan, et Python on tõesti algajasõbralik keel, mida on kerge õppida. Järgmisena soovitas ta nokitseda ja õppida avatud lähtekoodiga Unixit ning minule üllatuseks ka selgeks saada emakeeles kirjutamine. Algselt tundus see natukene veider, aga pärast mõnda minutit mõtisklemist taipasin, et kirjaoskus on internetis see, mis jätab sinust teistele esmamulje. Pärast selle taipamist loksusid kõik jupid paika.

Häkkeri staatus

Häkkeriks saada ei ole lihtne, see tuleb välja teenida. Esiteks tuleb omastada tasemel oskused ning seejärel kasuta neid, et anda oma panus häkkerite ühiskonnale läbi vabavara kirjutamise, teiste avatud koodi testimise või aidates kaasa infrastruktuuri töötamisele. Isegi, kui inimene arvab, et ta on enda arust vinge häkker, siis tegelikult saab ta häkkeriks alles pärast enda maine tõstmist. Sa ei ole häkker enne, kui teine häkker sind üheks ei tunnusta.

Minu arvamus dokumendist kui tervikust

Hacker-HOWTO on tõesti silmaringi laiendav lugemine ning soovitan seda teistelegi IT huvilistele, kes pole jõudnud seda juba lugeda. Annab hea ülevaate häkkerite kultuurist ning kuidas sinna ühineda. 

Kirjandus:

Eric Steven Raymond ; "How To Become A Hacker" ; Saadaval: http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Näide äri- ja arendusmudelist

 Cisco - agiilne arendusmudel Cisco asutati 1984. aastal Leonard Bosacki poolt ning on tänapäeval maailmas juhtiv võrguseadmete tootja. (PCMag) Kunagi kasutas Cisco SBP, ehk Cisco tellimise arveldusplatvorm, kosemudelit, aga see tõi kaasa endaga aeglase arendusprotsessi. Ei jõutud tähtaegadeks asju valmis ning sellepärast pikendati väljastamise kuupäevi ja töötati palju ületunde. See muutus suurenisti, kui Cisco võttis vastu SAFe, mis oli uus agiilne mudel. Idee nägi ette, et meeskonnad teevad koostööd ehitades ja testides ühte SaaS komponenti. Pärast seda lasi Cisco SBP , tänu arendatud tiimitööle, uuendused õigeaegselt välja ning uuendustes oli ka vähem probleeme, kui varasemalt. Steam - traditsiooniline omandvara, aga samas ka freemium? Steam on platvorm, kus arendajad saavad üles panna oma mänge, tasuta või raha eest. Esialge väljalase oli aastal 2003 ning tänapäeval on see maailma populaarseim arvutimängude platvorm. (Prescott 2019) Steam pakub kasutajale laialt kasutuses olev...
Post a Comment
Read more

Infoühiskonna visioon 2020, mis täppi ja mis mitte

 Haridus Visioon oli muuta haridust IKT võimaluste abil personaliseerituks ja paindlikuks. (Arengukava) Kuna lõpetasin gümnaasiumi aastal 2020 ning praegugi on pere liige põhikoolis, siis oskan rääkida hariduse olukorrast Kuressaare Gümnaasiumis, nüüdseks Kuressaare Nooruse Kool. IT lahendusi kasutati peamiselt selleks, et lisada e-kooli hindeid, koditöid või harva ka Kahootis küsimustike läbi viia. Covidi saabudes läks sundolukorras järsult kõik kaugõppele ning just siis oli eriti hästi näha. kuidas õpetajatel oli IT-maailma rakendamisega raskusi. Esimesed paar kuud oli kaos, Eanmus õppeainetes tehti iseseisvalt õpikuga tööd, ei mingit järelvalvet või tagasisidet, see töö lükati lastevanematele. Mõni õppeaine tundus nagu oleks "maagiliselt haihtunud",  Ülikooli kogemuste põhjal võin uhkelt lasuda, et Taltech on tõesti tehnoloogiaga kaasaskäiv, aga suurema sektori haridusest hõlmab siiski haridus enne ülikooli nii, et IKT võimalused meie riigis pole kahjuks nii kaugel, kui se...
Post a Comment
Read more

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network Emotikon Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu...
Post a Comment
Read more