Skip to main content

Kolm põnevat IT-lahendust


Antikythera mehhanism

Antikythera mehhanismi võib pidada maailma esimeseks analoogarvutiks. Ehitatud tundmatu kreeka teadlase poolt aastal 150 - 100 eKr tekitab selle käsitsi töötava mehhanismi olemasolu väga palju küsimusi. Keerukas kellalaadne seade koosnes paljudest täpselt valmistatud hammasratastest, mis kõik varieerusid suuruselt ja hammaste arvult. Seade oli mõeldud astronoomiliste kehade jälgimiseks ja kuuvarjutuste ennetamiseks. Sellist tehnoloogiat, mida Antikythera mehhanism sisaldab, ei oleks tohtinud eksisteerida üle 2000 aasta tagasi.


Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Antikythera_mechanism , https://www.nature.com/articles/s41598-021-84310-w

Enigma

Enigma on elektro-magneetiline rootoritega krüpteerimise jaoks mõeldud masin. Algselt suunatud kaubanduslikule turule oli enigmal mitu erinevat versiooni, kuid Saksamaa sõjaväe mudelid pistikpesadega olid kõige keerulisemad. Enigma oli natsidele väga oluline, sest nende sõjaväeliste rünnakute planeerimine põhines kiirel raadiosuhtlusel, mida võimaldas sõnumite keerukas krüpteerimine. Selleks et dešifeerida krüpteeritud teksti oli vaja spetsiifilist pistikpesade kombinatsiooni, mida kutsuti võtmeks. Seda masinat võitis siiski Bombe, mille leituasid Alan Turing ja Godron Welchman. Pärast enigma murdmist pöörati ka sõjaolukord ümber.

Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine , https://en.wikipedia.org/wiki/Bombe

Tennis for two

Tennis for Two oli üks esimesi videomänge, mille tegi valmis William Higinbotham aastal 1958. Ekraanil oli kujutatud tenniseväljakut ning mängijatel olid kohandatud alumiiniumist kontrollerid, millega oli võimalik palli lüüa ning muuta löögi nurka, et saada pall üle võrgu. Aasta hiljem tehti mängule uuendatud versioon suurema ekraani ning võimalusega simuleerida kuu või jupteri gravitatsiooni. Mäng avaldas kõige rohkem muljet keskkooli õpilastele.

Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Tennis_for_Two

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja? Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt. Kasutatud allikad: C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html Saemans ; Seamans, Robe...
Post a Comment
Read more

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud. Häkkerite suhtumine Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega. Häkkerite oskused Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more