Skip to main content

Infoühiskonna visioon 2020, mis täppi ja mis mitte

 Haridus


Visioon oli muuta haridust IKT võimaluste abil personaliseerituks ja paindlikuks. (Arengukava) Kuna lõpetasin gümnaasiumi aastal 2020 ning praegugi on pere liige põhikoolis, siis oskan rääkida hariduse olukorrast Kuressaare Gümnaasiumis, nüüdseks Kuressaare Nooruse Kool. IT lahendusi kasutati peamiselt selleks, et lisada e-kooli hindeid, koditöid või harva ka Kahootis küsimustike läbi viia. Covidi saabudes läks sundolukorras järsult kõik kaugõppele ning just siis oli eriti hästi näha. kuidas õpetajatel oli IT-maailma rakendamisega raskusi. Esimesed paar kuud oli kaos, Eanmus õppeainetes tehti iseseisvalt õpikuga tööd, ei mingit järelvalvet või tagasisidet, see töö lükati lastevanematele. Mõni õppeaine tundus nagu oleks "maagiliselt haihtunud",  Ülikooli kogemuste põhjal võin uhkelt lasuda, et Taltech on tõesti tehnoloogiaga kaasaskäiv, aga suurema sektori haridusest hõlmab siiski haridus enne ülikooli nii, et IKT võimalused meie riigis pole kahjuks nii kaugel, kui seda ennustati. Isiklikult olen pettunud praeguses algklasside kuni gümnaasiumi haridussüsteemis just õppejõu IT oskamatuse tõttu.

Teenuste mugavus

Kinlasti viidi täide enim kasutatud teenuste lihtsaks ja mugavaks tegemine. Näiteks panga äpp telefonis. Enam ei ole vaja eraldi navigeeruda läbi panga kodulehe või lausa minna kontorisse selleks, et tellida uut pangakaarti. muuta selle seadeid ning isegi maksete teostamine on tänu rakendusele lihtsustatud. Enam ei pea isegi pangakaarti kaasas olema selleks, et poes maksta, piisab telefoniga või lausa nutikellaga viipamisest. Rääkimatagi teenustest nagu Bolt ja Wolt, mille kaudu on väga mugav tellida transporti nii endale, kui ka toidule, mida süüa soovid. Hiljuti on moodsamaks saanud ka toidupoest toidu tellimine kulleri kaudu. Sellised teenused said väga kiire tõuke tänu Covid-19 levikule, aga olen kindel, et sellised teenused oleksid ka ilma selleta üpriski kiiresti arenenud.


Kasutatud allikad:
Arengukava ; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ; 2012-2013 ; "EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020" ; Saadaval : https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Uue meedia halb ja hea mõju tavameediale

Ajaleht - internet, kui ajalehe tapja? Ajalehed on olnud kasutuses sajandeid, tänu printimisele oli võimalik edastada uudiseid laialdasele massile läbi ajalehtede. Tänapäevalgi on ajalehed ikka veel laialdaselt kasutuses, kuid aina vähem füüsilises vormis. Uue meedia teke on ajalehtede heaolu turul vägagi mõjutanud. Paljudele võib tulla üllatusena, aga ligi 80% ajalehtede sissetulekust tuleb reklaamidest. (C. Taylor) Internet hakkas pakkuma palju odavamaid või lausa tasuta reklaamiteenuseid läbi sotsiaalmeedia või spetsialiseeritud veebilehtede, näiteks Craigslist. Uuringud näitavad, et Craigslist läks ajalehetööstusele maksma 5,4 miljardit dollarit aastate 2000 - 2007 vahemikus. (Seamans) Sellisel viisil ajab lõpuks uus meedia ajalehed lihtsalt turult ära, füüsilisel kujul vähemalt. Kasutatud allikad: C. Taylor ; "How the Intenet Affects the Newspaper Business" ; saadaval : https://smallbusiness.chron.com/internet-affects-newspaper-business-39364.html Saemans ; Seamans, Robe...
Post a Comment
Read more

Hacker-HOWTO - Eric S. Raymond arvustus

Millest dokument räägib How To Become A Hacker või Hacker-HOWTO on dokument, mille kirjutas Eric S. Raymond esialgselt aastal 1996 ning rääkis sellest, nagu nimigi vihjab, kuidas saada häkkeriks. Täpsemalt kirjutab ta häkkerite oskustest, suhtumisest, reputatsioonist ning sellest, kes üldse on häkker. Tänapäevani on dokumenti aeg-ajalt uuendatud. Häkkerite suhtumine Kohe alguses toob Raymond välja selle, kuidas laialt levinud arvamus, et häkkerid enamasti ainult lammutavad asju, on vale. Neid nimetatakse crackeriteks ja häkkerid ei taha nendega mingit pistmist teha. Just vastupidiselt on häkkerite peamine eesmärk ehitada uusi lahendusi aina uuematele probleemidele. See oli üllatav fakt, sest ei uskunud, et n.ö crackereid vaadati ka häkkerite seas negatiivse pilguga. Usuvad siiralt vabadusse ning ei lase inimestel asendada oskuseid käitumisega. Häkkerite oskused Häkker ei pea ilmtingimata tegelema tarkvaraga, kuigi see on kõige laialdasemalt levinud. Aga lähtudes tarkvarahäkkerist, siis...
Post a Comment
Read more

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more