Skip to main content

Infoühiskonna visioon 2020, mis täppi ja mis mitte

 Haridus


Visioon oli muuta haridust IKT võimaluste abil personaliseerituks ja paindlikuks. (Arengukava) Kuna lõpetasin gümnaasiumi aastal 2020 ning praegugi on pere liige põhikoolis, siis oskan rääkida hariduse olukorrast Kuressaare Gümnaasiumis, nüüdseks Kuressaare Nooruse Kool. IT lahendusi kasutati peamiselt selleks, et lisada e-kooli hindeid, koditöid või harva ka Kahootis küsimustike läbi viia. Covidi saabudes läks sundolukorras järsult kõik kaugõppele ning just siis oli eriti hästi näha. kuidas õpetajatel oli IT-maailma rakendamisega raskusi. Esimesed paar kuud oli kaos, Eanmus õppeainetes tehti iseseisvalt õpikuga tööd, ei mingit järelvalvet või tagasisidet, see töö lükati lastevanematele. Mõni õppeaine tundus nagu oleks "maagiliselt haihtunud",  Ülikooli kogemuste põhjal võin uhkelt lasuda, et Taltech on tõesti tehnoloogiaga kaasaskäiv, aga suurema sektori haridusest hõlmab siiski haridus enne ülikooli nii, et IKT võimalused meie riigis pole kahjuks nii kaugel, kui seda ennustati. Isiklikult olen pettunud praeguses algklasside kuni gümnaasiumi haridussüsteemis just õppejõu IT oskamatuse tõttu.

Teenuste mugavus

Kinlasti viidi täide enim kasutatud teenuste lihtsaks ja mugavaks tegemine. Näiteks panga äpp telefonis. Enam ei ole vaja eraldi navigeeruda läbi panga kodulehe või lausa minna kontorisse selleks, et tellida uut pangakaarti. muuta selle seadeid ning isegi maksete teostamine on tänu rakendusele lihtsustatud. Enam ei pea isegi pangakaarti kaasas olema selleks, et poes maksta, piisab telefoniga või lausa nutikellaga viipamisest. Rääkimatagi teenustest nagu Bolt ja Wolt, mille kaudu on väga mugav tellida transporti nii endale, kui ka toidule, mida süüa soovid. Hiljuti on moodsamaks saanud ka toidupoest toidu tellimine kulleri kaudu. Sellised teenused said väga kiire tõuke tänu Covid-19 levikule, aga olen kindel, et sellised teenused oleksid ka ilma selleta üpriski kiiresti arenenud.


Kasutatud allikad:
Arengukava ; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ; 2012-2013 ; "EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020" ; Saadaval : https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...
Post a Comment
Read more

Kolm põnevat IT-lahendust

Antikythera mehhanism Antikythera mehhanismi võib pidada maailma esimeseks analoogarvutiks. Ehitatud tundmatu kreeka teadlase poolt aastal 150 - 100 eKr tekitab selle käsitsi töötava mehhanismi olemasolu väga palju küsimusi. Keerukas kellalaadne seade koosnes paljudest täpselt valmistatud hammasratastest, mis kõik varieerusid suuruselt ja hammaste arvult. Seade oli mõeldud astronoomiliste kehade jälgimiseks ja kuuvarjutuste ennetamiseks. Sellist tehnoloogiat, mida Antikythera mehhanism sisaldab, ei oleks tohtinud eksisteerida üle 2000 aasta tagasi. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Antikythera_mechanism , https://www.nature.com/articles/s41598-021-84310-w Enigma Enigma on elektro-magneetiline rootoritega krüpteerimise jaoks mõeldud masin. Algselt suunatud kaubanduslikule turule oli enigmal mitu erinevat versiooni, kuid Saksamaa sõjaväe mudelid pistikpesadega olid kõige keerulisemad. Enigma oli natsidele väga oluline, sest nende sõjaväeliste rünnakute planeerimin...
Post a Comment
Read more

Copyleft

 Mis on Copyleft? Igal inimesel on õigus kinnitada oma autoriõigus enda tehtud töö peale. Selleks on üldiselt kaks valikut sõltuvalt autori plaanidest: Copyright või Copyleft. Nende erinevus seisneb selles, et Copyright on rohkem mõeldud selleks, kui autor proovib kasumit teenida teose pealt, aga Copyleft annab võimaluse teistel teost  teatud tingimustel kasutada tasuta. (Copyleft) Copylefti variatsioonid ning milliseid reegleid need rakendavad GNU General Public License - GPL annab kasutajale õiguse tarkvara tasuta alla tõmmata, kasutada, muuta seda ning edasi jaga muudetud versiooni koopiaid. Ainuke tingimus on see, et kõik edasi kanduv peab ka kasutama GPL litentsi. (GPL) GPL'i kasutavad näiteks Adblock Plus, Notepad++, Audacity ning isegi mängud nagu Amnesia: The Dark Descent. (GPL software). Sellepärast ma arvan, et GPL'i oleks hea kasutada siis, kui on soov, et sa tahad, et sinu teos jääks ka tulevikus tasuta vabaks kasutuseks. MIT License - Võib tasuta kasutada, kopeeri...
Post a Comment
Read more