Skip to main content

Infoühiskonna visioon 2020, mis täppi ja mis mitte

 Haridus


Visioon oli muuta haridust IKT võimaluste abil personaliseerituks ja paindlikuks. (Arengukava) Kuna lõpetasin gümnaasiumi aastal 2020 ning praegugi on pere liige põhikoolis, siis oskan rääkida hariduse olukorrast Kuressaare Gümnaasiumis, nüüdseks Kuressaare Nooruse Kool. IT lahendusi kasutati peamiselt selleks, et lisada e-kooli hindeid, koditöid või harva ka Kahootis küsimustike läbi viia. Covidi saabudes läks sundolukorras järsult kõik kaugõppele ning just siis oli eriti hästi näha. kuidas õpetajatel oli IT-maailma rakendamisega raskusi. Esimesed paar kuud oli kaos, Eanmus õppeainetes tehti iseseisvalt õpikuga tööd, ei mingit järelvalvet või tagasisidet, see töö lükati lastevanematele. Mõni õppeaine tundus nagu oleks "maagiliselt haihtunud",  Ülikooli kogemuste põhjal võin uhkelt lasuda, et Taltech on tõesti tehnoloogiaga kaasaskäiv, aga suurema sektori haridusest hõlmab siiski haridus enne ülikooli nii, et IKT võimalused meie riigis pole kahjuks nii kaugel, kui seda ennustati. Isiklikult olen pettunud praeguses algklasside kuni gümnaasiumi haridussüsteemis just õppejõu IT oskamatuse tõttu.

Teenuste mugavus

Kinlasti viidi täide enim kasutatud teenuste lihtsaks ja mugavaks tegemine. Näiteks panga äpp telefonis. Enam ei ole vaja eraldi navigeeruda läbi panga kodulehe või lausa minna kontorisse selleks, et tellida uut pangakaarti. muuta selle seadeid ning isegi maksete teostamine on tänu rakendusele lihtsustatud. Enam ei pea isegi pangakaarti kaasas olema selleks, et poes maksta, piisab telefoniga või lausa nutikellaga viipamisest. Rääkimatagi teenustest nagu Bolt ja Wolt, mille kaudu on väga mugav tellida transporti nii endale, kui ka toidule, mida süüa soovid. Hiljuti on moodsamaks saanud ka toidupoest toidu tellimine kulleri kaudu. Sellised teenused said väga kiire tõuke tänu Covid-19 levikule, aga olen kindel, et sellised teenused oleksid ka ilma selleta üpriski kiiresti arenenud.


Kasutatud allikad:
Arengukava ; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ; 2012-2013 ; "EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020" ; Saadaval : https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copyleft

 Mis on Copyleft? Igal inimesel on õigus kinnitada oma autoriõigus enda tehtud töö peale. Selleks on üldiselt kaks valikut sõltuvalt autori plaanidest: Copyright või Copyleft. Nende erinevus seisneb selles, et Copyright on rohkem mõeldud selleks, kui autor proovib kasumit teenida teose pealt, aga Copyleft annab võimaluse teistel teost  teatud tingimustel kasutada tasuta. (Copyleft) Copylefti variatsioonid ning milliseid reegleid need rakendavad GNU General Public License - GPL annab kasutajale õiguse tarkvara tasuta alla tõmmata, kasutada, muuta seda ning edasi jaga muudetud versiooni koopiaid. Ainuke tingimus on see, et kõik edasi kanduv peab ka kasutama GPL litentsi. (GPL) GPL'i kasutavad näiteks Adblock Plus, Notepad++, Audacity ning isegi mängud nagu Amnesia: The Dark Descent. (GPL software). Sellepärast ma arvan, et GPL'i oleks hea kasutada siis, kui on soov, et sa tahad, et sinu teos jääks ka tulevikus tasuta vabaks kasutuseks. MIT License - Võib tasuta kasutada, kopeerid
Post a Comment
Read more

Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

ARPANET Külma sõja ajal oli USA ja NSVL vahel võistlus jõuda kosmosesse ning pärast NSVL edukat Sputnik 1 lennutust Maa madalale orbiidile suunas USA rohkem raha teadusele. Tänu sellele sai alguse ARPANET projekt. Võrk püstitati 1969. aastal ja oli üles ehitatud IMP'idel, mida võib pidada tänapäeva ruuterite eelkäijaks ning põhines packet switchimisel. Oli samuti ka üks esimesi võrke, mis kasutas TCP/IP protokolle. Algselt oli võrgul neli IMP'i, mis kõik paignesid ida-USA's, kuid lõpuks laienes see üle terve riigi.  Kuigi see sulgeti 1990. aastal on ARPANET siiski üks tehnilistest alustest tänapäeva internetile. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET#Creation, https://en.wikipedia.org/wiki/Intergalactic_Computer_Network Emotikon Scott Fahlmani peetakse esimese "tõelise" emotikoni loojaks, sest tena hakkas eksmerimenteerima emotsioonide väljendamist erinevate märkidega. Laiemalt levinud emotikonidel on silmad vasakul, millele järgnevad nina ja suu
Post a Comment
Read more

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv
Post a Comment
Read more