Skip to main content

Infoühiskonna visioon 2020, mis täppi ja mis mitte

 Haridus


Visioon oli muuta haridust IKT võimaluste abil personaliseerituks ja paindlikuks. (Arengukava) Kuna lõpetasin gümnaasiumi aastal 2020 ning praegugi on pere liige põhikoolis, siis oskan rääkida hariduse olukorrast Kuressaare Gümnaasiumis, nüüdseks Kuressaare Nooruse Kool. IT lahendusi kasutati peamiselt selleks, et lisada e-kooli hindeid, koditöid või harva ka Kahootis küsimustike läbi viia. Covidi saabudes läks sundolukorras järsult kõik kaugõppele ning just siis oli eriti hästi näha. kuidas õpetajatel oli IT-maailma rakendamisega raskusi. Esimesed paar kuud oli kaos, Eanmus õppeainetes tehti iseseisvalt õpikuga tööd, ei mingit järelvalvet või tagasisidet, see töö lükati lastevanematele. Mõni õppeaine tundus nagu oleks "maagiliselt haihtunud",  Ülikooli kogemuste põhjal võin uhkelt lasuda, et Taltech on tõesti tehnoloogiaga kaasaskäiv, aga suurema sektori haridusest hõlmab siiski haridus enne ülikooli nii, et IKT võimalused meie riigis pole kahjuks nii kaugel, kui seda ennustati. Isiklikult olen pettunud praeguses algklasside kuni gümnaasiumi haridussüsteemis just õppejõu IT oskamatuse tõttu.

Teenuste mugavus

Kinlasti viidi täide enim kasutatud teenuste lihtsaks ja mugavaks tegemine. Näiteks panga äpp telefonis. Enam ei ole vaja eraldi navigeeruda läbi panga kodulehe või lausa minna kontorisse selleks, et tellida uut pangakaarti. muuta selle seadeid ning isegi maksete teostamine on tänu rakendusele lihtsustatud. Enam ei pea isegi pangakaarti kaasas olema selleks, et poes maksta, piisab telefoniga või lausa nutikellaga viipamisest. Rääkimatagi teenustest nagu Bolt ja Wolt, mille kaudu on väga mugav tellida transporti nii endale, kui ka toidule, mida süüa soovid. Hiljuti on moodsamaks saanud ka toidupoest toidu tellimine kulleri kaudu. Sellised teenused said väga kiire tõuke tänu Covid-19 levikule, aga olen kindel, et sellised teenused oleksid ka ilma selleta üpriski kiiresti arenenud.


Kasutatud allikad:
Arengukava ; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ; 2012-2013 ; "EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020" ; Saadaval : https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf


Comments

Popular posts from this blog

Kaks kuulsat IT juhti

 Elon Musk Elon Musk on hetke seisuga maailma kõige rikkam inimene. (Khan 2021) Ta on on teeninud oma hiiglasliku varanduse läbi Tesla ja SpaceX'i, mis on mõlemad väga innovaatilised ning tuleviku poole püüdlevad firmad. Tema roll IT-juhina on kindlasti arengumootor. Musk on väga ambitsioonikas, soovides koloniseerida Marsi ning samal ajal vähendada meie planeedi saastamist. Selleks aitab ta optimiseerida ka meie praegu eksisteerivaid tehnoloogiaid, näiteks patareisid. (Lambert 2021) Isiklikult avaldavad tema maailmavaated mulle väga palju muljet ning ta on ka toreda huumoriga nii, et loodan temale ainult parimat. Jeff Bezos Jeff Bezos oli esimene inimene, kes oli väärt 200 miljardit dollarit ja on hetkel teine kõige rohkem väärt inimene. (Ponciano 2020) Kõige rohkem tuntakse Bezosi Amazoni tõttu. Ta asutas Amazoni 1994. aastal ning nimetas selle Amazoni jõe järgi. (Wikipedia Bezos) Tänapäeval on firma ümber palju negatiivset tähelepanu, sest firma töötajad toovad päevavalgele halv...

Identiteedivargus

Mis on identiteedivargus? Identiteedivargus on teise inimese nime ja info kasutamine pahatahtlikel eesmärkidel. Heaks näiteks on telefonikõned, üldiselt indiast, kus inimene teiselpool telefoni proovib väita, et ta on Microsoftist või McAfee'st ja aitab teid viirusega. Selliste identiteedivarguste eesmärk on üldjuhul raha välja petta läbi ähvarduste või mingi auhinna kätte saamiseks "ettemaksuna". Mida saaks teha identiteedivarguse kohta? Kui lahenduseks lähtuda Mitnicki valemile, siis mina leian, et kõige rohkem saab teha läbi koolituse. Tehnoloogia aitab inimesi, aga kui inimesed ei oska seda abi vastu võtta, siis on igasugustest tulemüüridest ja antiviirustest vähe kasu. Kõige haavatavam grupp on vanurid, kes on liiga usaldavad ning murduvad kergesti surve all. Probleemi saaks natukenegi leevendada n.ö "koolitamisega". Õpetada, mida teha, kui helistab või kirjutab võõras ja kuidas antud olukorras käituda. Sama peaks ette võtma ka lastega. See, mis tundub täis...

Autoriõiguste reformiideed raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Natukene raamatust Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid 2012. aastal raamatu nimega "The Case for Copyright Reform". Raamat ise räägib sellest, kuidas autoriõiguste seaduseid võiks, või lausa peaks, muutma. Täpsustatakse, miks praegused seadused on inimeste jaoks halvad ning selgitatakse lahti erinevad lahendsued nende parandamiseks. Paar lahenduseks toodud punkti jäid minule silma. 1. Registreerimine pärast 5 aastat. See lahendus kujutab endast ette registreerimist autoriõiguste n.ö pikenduseks. On palju töid, kelle õigeid autoreid on raske üles leida. Suur enamus neist kannab vöhe või ei kanna üldse kaubanduslikku väärtust.  Olukord muutuks, kui iga inimene, kes hoolib sellest läheb ja registreerib ennast ametlikult. Nii oleks võimalik avalikust andmebaasist leida kõik vajalik, kui kasutada kellegi teise teost. Minu otsimistel ei leidnud, et seda ideed oleks tänapäevani realiseeritud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine. Punkt rääkis sellest, kuidas kunagi aut...